Pühajärv, Johannes Uiga E-kunstisalongis Kunstikollektsionäär Mart Lepp on kirjutanud: „Maastikumaalijana ei püüa Uiga üldse meeldida publikule, ta pühendub jäägitult sellele, mis teda ennast huvitab, mida ta peab kunstis oluliseks, mis teda haarab. Kõik oma maastikud maalib ta otse loodusest, kunstnik vajab oma ainega vahetut, inspireerivat sidet. Uiga taotleb otsest ning sügavat kontakti loodusega, soovib väljendada selle ürgset jõudu, kujutada maastiku inimesest sõltumatut suurejoonelist iseolemist. “ Pallase meistrite looming Pühajärv, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni.
Pühajärv
1990. Õli, lõuend. 73x92. Signatuuriga.
Alghind: € 1 300
47. E-Kunstisalongi XLVII oksjon17.04.2021 Tartu galeriis kell 13 Kunstikollektsionäär Mart Lepp on kirjutanud: „Maastikumaalijana ei püüa Uiga üldse meeldida publikule, ta pühendub jäägitult sellele, mis teda ennast huvitab, mida ta peab kunstis oluliseks, mis teda haarab. Kõik oma maastikud maalib ta otse loodusest, kunstnik vajab oma ainega vahetut, inspireerivat sidet. Uiga taotleb otsest ning sügavat kontakti loodusega, soovib väljendada selle ürgset jõudu, kujutada maastiku inimesest sõltumatut suurejoonelist iseolemist.“
Johannes Uiga
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
