Järvemaastik, Johannes Uiga E-kunstisalongis Johannes Uiga on fenomenaalne nähtus Eesti kunstiloos. Vähe on neid kunstnikke, kes on oma elu pühendanud eelkõige vaid ühe objekti jäädvustamisele. J. Uigal olid selleks järvesilmad, mida võis leida Eesti maastikelt. 1937. a. asus ta õppima kunstikooli "Pallas“ ning lõpetas 1946. a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Õppejõududest avaldas talle suurimat mõju Aleksander Vardi, kelle impulsse on näha ka J. Uiga varasemas loomingus. Järgnevate aastatega liikus Uiga heledatoonilise impressionistliku käsitluse juurest ekspressiivsuse poole. Ta maalis suuresti otse natuurist ja spontaanselt, ega armastanud pikki viimistlusi. Teos "Järvemaastik“ räägib Uiga imetlusest ja emotsionaalsusest, millega ta interpreteeris kodumaa loodust. Laia pintslitööga ning suurte pindadega annab kunstnik edasi looduse jõudu ja tõsidust. Kuu peegeldus järveveel ja taga kõrguvad metsatukad muudavad teose salapäraseks ning muinasjutuliseks. Millist järve kunstnik maalil kujutanud on, seda on raske öelda, kuid hetk, mille ta on tabanud, on kordumatu ja erakordne. Pallase meistrite looming Järvemaastik, Johannes Uiga E-kunstisalongis Uiga Johannes
Anno jaanuar 1997
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Tere tulemast Eesti kunsti esindusgaleriisse
Tehase 16, Tartu E-Kaubamajas,
Avatud: E–R 10–18 ja L 10–16
Kõik kodulehel olevad teosed on galeriis saadaval.
Ostude saatmine uksest ukseni 1-2 tööpäeva jooksul. Hind Eesti piires 20 eurot.
Johannes Uiga (1918–1998)
Järvemaastik
1973 Õli,masoniit 50 x 70
Alghind: 12500/€799
21. E-Kunstisalongi XXI oksjon01.12.2008 Tallinna galerii Johannes Uiga on fenomenaalne nähtus Eesti kunstiloos. Vähe on neid kunstnikke, kes on oma elu pühendanud eelkõige vaid ühe objekti jäädvustamisele. J. Uigal olid selleks järvesilmad, mida võis leida Eesti maastikelt. 1937.a. asus ta õppima kunstikooli "Pallas“ ning lõpetas 1946.a. Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Õppejõududest avaldas talle suurimat mõju Aleksander Vardi, kelle impulsse on näha ka J. Uiga varasemas loomingus. Järgnevate aastatega liikus Uiga heledatoonilise impressionistliku käsitluse juurest ekspressiivsuse poole. Ta maalis suuresti otse natuurist ja spontaanselt, ega armastanud pikki viimistlusi. Teos "Järvemaastik“ räägib Uiga imetlusest ja emotsionaalsusest, millega ta interpreteeris kodumaa loodust. Laia pintslitööga ning suurte pindadega annab kunstnik edasi looduse jõudu ja tõsidust. Kuu peegeldus järveveel ja taga kõrguvad metsatukad muudavad teose salapäraseks ning muinasjutuliseks. Millist järve kunstnik maalil kujutanud on, seda on raske öelda, kuid hetk, mille ta on tabanud, on kordumatu ja erakordne.
Johannes Uiga (1918–1998)
Sündis 1918. aastal Tartus, suri 1998. aastal. Õppis aastatel 1937–1940 Aleksander Vardi maaliateljees. Aastatel 1943–1944 õppis Pallases, 1942–1943 Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi. Iiga kui loodusmaalija lemmikmotiiv oli Lõuna-Eesti järvemaastik, põhiliselt Otepää ja Pühajärve ümbrus. Algul lõi peamiselt impressionismimõjulisi maale. 1950. aastatel muutusid värvid jõulisemaks ning kujutusviis lakoonilisemaks. Kümnendi lõpus said valdavaks kõrge silmapiiriga panoraamvaated, milles on liitunud toon- ja dekoratiivmaali väljendusvahendid. 1980. aastatel lõi kõrvu ekspressiivsete maastikega lillepilte. Näitused alates 1942. aastast (Pallase näitused Tartus, Tallinnas, Bukarest, Praha, Bratislava, Riia).
Teosed oksjonitel
